Naksitrallid

Eno Raud, Naksitrallid, 1984.

Eno Raua kirjutamine nii sügav kui oma naise kirjutamine ei ole. Ma ei ole kindel, mispärast see on sellepärast, et ma ei tea seda, kuidas Aino Perviku kirjutamine nii peeneks ja põhjalikuks sai.

Aga Nakstrallid on küll armas erinevates mõtetes. Esiteks on süžee. Raud seab süžee sündmuste ühendusi nii-öelda juhuslikult, nii et iga sündmus voolab järgmisele tihti ootamatult. Mõnikord see võiks paista, et sündmused ühendavad teineteistega liiga kergesti, ometi see on lastekirjandus–kus ootused on erinevad–ja need juhuslikud, liiga-mugavad ühendused annavad raamatule võlu.

Nagu Perviku Paula raamatud ja teised, mida on ta kirjutanud, Naksitrallid on veidi süngem kui see, millest olen USAs harjunud. Mõned stseenid on Naksitrallides koledad ning teised panevad väikseid õudusi ette. Kui rotid ümbritsevad Naksitralle lossivaremetes, ongi näha kuidas üks rott tapab teist ära. Selle kirjeldus on tegelikkus üsna piltlik: “Võitluspaigal oli väiksem rott hakanud katekendlikult õhku ahmima. Möödus veel paar minutit, ja siis varises ta lõplikult kokku.”

Õuduse ettepanemise poolt, kui juhivad Naksitrallid kasse linna, loeme ainult seda: “Meeletult kräunudes tormas kassikari furgoonist kahelt poolt mööda. Enam ei tundnud kassid naksitrallide vastu kõige vähematki huvi — nad olid märganud rotte, oma igipõliseid vaenlasi! Ning kasside hirmus sõjakisa segunes silmapilkselt rottide karjumisega ja kandus lühikese aja jooksul laiali üle terve linna.” Pilti sellest joonistatud ei ole ja meil on ainult see kirjeldus olemas, ikkagi on see muidugi tapatalg.

Ma vist ei ütleks, et sõna “sõjakisa” on juhuslik kontekstis. Tegelikult on sõjaline sõnavara ja kirjeldus tavaline Naksitrallides. Võiks osutada erinevatele kohtadele raamatus näideteks. Kui ründab Kingpool haraka pesa, meil huvitav strateegilised mõtted temast: “Muidugi taipas ka Kingpool ise, et pesa on lihtsam kaitsta kui rünnata. Katsu sa pessa tungida, kui haraka terav nokk võib iga hetk sulle vastu lagipead virutada. Palju kergem on takistada lendavat lindu pesale laskumast. Ning sellepärast pingutas Kingpool kogu jõudu, et enne harakat üleval olla ja kaitsele asuda.” (131)

Meil on siin näiteks Kingpool “ründab,” tahab ta “pessa tungida” ja “kaitsele asuda.” Lisaks sellele on mispärast Kingpool ründab pesa: oma auraha eest, mida võitis ta võitluses kasside vastu. “Lubage teid autasustada aurahadega kassivastases võitluses ülesnäidatud vapruse ja leidlikkuse eest,” ütleb tuletõrjujate ülem. See olid võitlus, milles oli vaprust ja leidlikkust vaja ja kus keegi mõtleks, et tuleks autasustada kedagi medaljoniga. Pildis 87endas leheküljes näitakse seda, et isegi kui see ülem on tuletõrjuja, on ta ennast ohvitseri vormiriietust rõivastanud.

Viimaks on selle näited rottide seas. Me näeme rottide rünnakuid Naksitrallide auto vastu ja Sammalhabeme rassi, mida kirjeldab ta rotivastase relvana. Kui lähevad rotid lossivaremetest linna, näevad Naksitrallid kuidas “Rotid, kes enne varemete vahel lihtsalt ringi luusisid, sinna-tänna sagisid või mõnel muul viisil aega viitsid, olid nüüd üles rivistunud nagu esmaklassiline sõjavägi … Üles rivistunud kolonnide ees jalutas tõepoolest lausa põrsasuurune rotimürakas, kellesse kõik ülejäänud näisid suhtuvat äärmise aupaklikkusega. Jäi mulje, nagu jagaks ta oma vägedele korraldusi.” (153) Sellepärast ei üllata, et kassid teevad miskit sõjakisa, kui ründavad ja tapavad nad rotte ära.

Kuidas saada sellest aru ma ikka ei tea. Aga ütleksin ma seda kindlasti sellepärast, et toimub see eesti kirjanduse mõtlemises liiga tihti. Kui rääkisin ma oma eesti lapsehoidjaga Aino Pervikust, tema sügavusest, põhjalikkusest, peenusest, ütles oma lapsehoidja nii, et muidugi see tuleb Nõukogude ajalt, sellepärast, et eesti kirjanikud pidid kirjutama nii, ett vältida karistust. Ma olen umbusklik. Eestlastel on see kinnisidee, et kõik mis tuleb eestist ja eestlastest peab tulema ka eesti kultuurist ning ajaloost. Eestlane teeb sellepärast, et ta on eestlane. Ma vist näen seda kergesti, sest olen ameeriklane, kus müüt on selle vastand: kõik oleme ajaloost ja kultuurist vabad. “Siis tõsi peab olema keskel” on kõige laisem tõe teooria maailmas, ütleksin ma aga, et miskit selget põhjust, mispärast Eno Raud sisaldis nii palju sõjalisi kujutisi, vist pole olemas. Ja igatahes kui “tõsi on keskel” on laisim tõe teooria, kirjaniku oma soov on igavaim kirjanduskriitika.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s